Nüüd oli nädal aega vaheaeg ning tulime täna kooli ja vaatasime kohe herned üle. Taimed on kõvasti sirgunud. Mõõtsime neid ja otsisme ka tokid taimede toestamiseks. Meie kõige esimesena tärganud taim (Valma2) on nüüdseks 19 cm pikkune. Kuid temast veel pikem on teisena tärganud Erme 1 taim ning ta on 22 cm pikkune.
Vastasime õigesti juba neljandale nädalaküsimusele, milleks oli: Miks on mügarbakteritel koos hernega hea elada? Õige vastus oli, et mügarbakterid saavad hernetaimelt oma kasvuks vajalikku orgaanilist ainet.
Veel märkasime, et ühele taimele on päike veidi liiga teinud, sest jätsime taimepotid vaheajaks aknalaule. Nüüd proovime neid hoida kohas, kus taimed on kaitstud otsese päikesevalguse eest.
Mõõtsime taimi (K. Hein, 27.03.2017)
Hernetaimede toestamiseks otsiti õuest toikaid (K. Hein, 27.03.2017)
Sellel nädalal leidsime teadusringis eest neli tärganud hernetera, igast sordist üks.
Ilmselt esimesena oli tärganud leotamata "Valma" ning üsna pea pärast seda järgmisel päeval leotatud "Erme". Hästi õrnalt paotasid pead pottides ka leotatud "Valma" ja leotamata "Erme".
Herneterade tärkamisjärjekord (E. Potsepp, 13.03.17)
Kõige kiirem tärkaja - Valma2 (leotatud) (E. Potsepp. 13.03.17)
Selle nädala küsimus oli "Kuidas nimetatakse hernetaime kooskasvamist mügarbakteritega?" Meie uurimine viis meid õige vastuseni, milleks oli sümbioos. Sümbioos on organismidevaheline kasulik suhe. Mügarbakterid aitavad taimedel õhulämmastikku siduda ning tänu sellele saavad taimed kasvamiseks olulisi ühendeid. Mügarbakterid ise aga vajavad taimede poolt sünteesitud ühendeid.
Lõpuks on käes see kauaoodatud päev, mil saime herneterad potti
pista. Kui osades koolides ja lasteaedades said lapsed projektiga alustada juba
eelmisel esmaspäeval, siis meie alles täna.
Vaatamata sellele
saime eelmisel nädalal vastata esimesele nädalaküsimusele ning teenisime selle
eest ühe punkti ning teadmise, et hernetaim on üheaastane taim. Üheaastased taimed idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul ehk kui me tahame, et sellised taimed meie aias kasvaksid, siis peame neid igal aastal uuesti külvama. Lisaks sellele tegelesime eelmisel nädalal blogi loomisega.
Seemnete külvamiseks jälgisime sõprusetera veebilehel olevat juhendit "Herneste külvamine", mille koostasid Räpina aianduskooli õpilased ja juhendajad:
Pärast seemnete külvamist uurisime selle nädala küsimust
ja saime teada, et herneseeme on idanemisvõimeline 4-6 aastat.
Siin on mõned pildid meie tänasest päevast.
Räpina aianduskoolist saadud vahendid (E. Potsepp, 6.03.2017)
Enne külvamist pidime pooled seemned leotama.
Sõbrad herneteri jagamas (B. Jõgiaas, 6.03.2017)
Seemnete külvamise vastu oli suur huvi! Kokku külvasime 10 hernetera.
Töö hoos (B. Jõgiaas, 6.03.2017)
Et sügavus ja seemnete kagus oleks õige, pidi tegema täppistööd.
Valmis sai (E. Potsepp, 6.03.2017)
Jääme ootama, mis edasi saab!
